Koos kodutuse vastu: Ottensen näitab, kuidas see toimib!

Koos kodutuse vastu: Ottensen näitab, kuidas see toimib!

Ottensenis on majaomanikud ja korterit otsivad inimesed leidnud endale uue kodu, mis ei paku ainult katust, vaid ka ühiselu. 2021. aastal Afganistanist põgenenud Ahmad Karimi on leidnud Friedensalleel turvalise kodu koos abikaasa Romina ja nende kolme lapsega. Pärast raskeid kuid Hamburgi avalikes majutusasutustes veedetud kuud tunneb pere rõõmu oma uue keskkonna üle, mis pakub lisaks elamispinnale ka aktiivset naabruskonda. Hiljuti toimus ühiskoristustöö, mille käigus naabrid tegid käsikäes terve hoone, õuealade ja rattahoidla korrastamise. Seejärel serveeriti afgaani ja saksa eriroogade pidu, mis tugevdas veelgi sotsiaalset ühtekuuluvust.

See elamise kontseptsioon on näide sellest, kuidas koos elamine võib olla edukas, eriti inimestele, kellel on üüriturul sageli raskusi. See näitab, kuidas aktiivne pühendumine ja ühtekuuluvus ei loo mitte ainult elamispinda, vaid ka ühtekuuluvustunnet. Linnas, kus elamispinda jääb järjest vähemaks, on see kontseptsioon õitsev. Kodutuse probleem on tõsine sotsiaalne probleem, mis ei puuduta ainult Hamburgi, vaid esitab suuri väljakutseid ka paljudele Saksamaa linnadele.

Olukord eluasemeturul

Behrensi fond teatab, et kodutust süvendab halb eluasemepoliitika, sotsiaalne tõrjutus ja ebapiisavad sotsiaalteenused. Eriti rängalt kannatavad vaesed inimesed ja need, kes on sattunud kriisiolukordadesse (nt töökaotus või lahkuminek). Kodutuks jäämise tõenäosus suureneb koos riskitegurite arvuga ning piirkondades, kus on eluaseme kindlustamiseks spetsialiseerunud kontorid, on kannatanuid üürivõlgnevused vähem puudutanud. See näitab, kui oluline on juurdepääs stabiilsele eluasemele.

Sellest juurdepääsust sõltub suuresti pagulaste lõimumine. OB-baromeetrit regulaarselt avaldava Difu sõnul mõistavad omavalitsused nüüd, et piisav elamispind on hädavajalik, eriti mis puudutab sisserändajate majutamist ja integreerimist. Vaatamata sisserände mõningasele vähenemisele rangema kontrolli tõttu, seisavad pagulased riigis sageli silmitsi märkimisväärsete väljakutsetega. Alates 2022. aastast on Ukrainast põgenenud üle miljoni inimese, mis suurendab survet eluasemeturule.

Eluasemete pakkumise parandamise lähenemisviisid

Hea näide Hamburgist näitab, et munitsipaalkorteriühistud, nagu SAGA, on alles hiljuti hakanud spetsiaalselt kortereid pakkuma kindla elukoha staatusega inimestele. Sellised algatused võiksid aidata ületada lõhet integratsioonipoliitika eesmärkide ja nende tegeliku rakendamise vahel. Väga oluline on ka koostöö ühiskondlike organisatsioonide, vabatahtlike ja munitsipaalasutuste vahel. Neid võrgustikke tuleb igakülgselt laiendada, et muuta kannatajatel eluasemele juurdepääs lihtsamaks.

Samal ajal tuleks käivitada täiendavaid diskrimineerimisvastaseid algatusi, et vähendada eelarvamusi üürileandjate seas ja parandada pagulaste võimalusi eluasemeturul. Pagulaskasutajate võimalus kaasata nende eluolukorda puudutavate otsuste tegemisse on integratsiooni tõhusa edendamise keskne aspekt. Pikaajalised naabrid ja uued elanikud, nagu perekond Karimi, võivad aidata luua ühtekuuluvuskultuuri ja üksteise toetamist.

Üldiselt on selge, et juurdepääs taskukohasele eluasemele on tohutu tähtsusega mitte ainult pagulastele, vaid kõigile neile, kes otsivad eluaset. Nagu Ottenseni praegused arengud näitavad, ei saa ühine elukorraldus mitte ainult pakkuda katust pea kohale, vaid luua ka aluse edukaks integratsiooniks ja tugevaks kogukonnatundeks.

Lisateavet eluaseme pakkumise väljakutsete kohta leiate aadressilt Behrensi sihtasutus, Difu ja saate lisateavet põneva elamuprojekti kohta Ottensenis Hinz ja Kunz.