Rahufoorum Potsdam: arutati uusi teid rahueetikas!

Rahufoorum Potsdam: arutati uusi teid rahueetikas!

16. juunil 2025 toimub dialoogifoorum “Loome rahu – relvadega?!” toimub Potsdami Garnisoni kirikus. mis toob esile laias valikus praeguseid rahueetikaga seotud väljakutseid ja geopoliitilisi ohte. Korraldab Evangeelne kirik Saksamaal (EKD), Diakonie Deutschland, evangeelne tulevikutöökoda midi ja Garnisoni kirik Potsdami, pakub üritus platvormi põhjalikeks aruteludeks ja mõtisklusteks rahueetika keerukuse üle sõjaliste konfliktide ajal.

Foorumi prominentsed osalejad on piiskop Kirsten Fehrs ja piiskop Friedrich Kramer EKD-st ning endine sõjaväekomissar Hans-Peter Bartels. Teie isiklikud arusaamad ei saaks globaalsete ohtude survel olla asjakohasemad. Piiskop Fehrs rõhutab vägivallatute lahenduste olulisust – põhimõtet, mis kõigist väljakutsetest hoolimata on viimastel aastatel muutunud plahvatusohtlikumaks, eriti pärast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, mis rikub rahvusvahelist õigust. "Me peame kohandama oma rahueetika seisukohti," rõhutab ta.

Rahueetika üleminekuajal

Arutelu rahu eetika üle ei kujunda mitte ainult praegused konfliktid, vaid ka rõhutatud ajalooline kontekst. EKD rahumemoriaali 2007. aastast sisu on muutuvas globaalpoliitilises olukorras edasi arenenud. Ukraina sõja taustal on EKD alustanud osalusprotsessi oma rahueetika aluste ümberkujundamiseks. Valju evangelische-friedensarbeit.de Selle protsessiga kaasnevad mitmesugused konsultatsioonid ja ekspertide arutelud, et arutada asjakohaseid teemasid ja töötada välja uus alusdokument.

Otsustavaks sammuks selles protsessis oli osalusresonantsformaat, mida testitakse 2025. aasta suvel. Eesmärk on integreerida muutunud globaalsed olud EKD rahueetika kaalutlustesse ning samal ajal edendada laiaulatuslikku dialoogi laiema avalikkusega. "Peame osalema ja ausalt küsima, kuidas me rahu mõistame ja selle eest vastutuse võtame," ütles Kramer.

Arutelu relvatarnete üle

Eriti vastuolulised on Ukraina konfliktist tulenevad eetilised küsimused. Aktivistid asetasid protestiks isegi hävitatud tanki Berliini Venemaa saatkonna ette. EKD patsifistlikku lähenemist esindab tugevalt endine volikogu esimees Margot Käßmann, kes pooldab Lääne relvatarnete peatamist Ukrainasse. Tema vaatenurgale on aga vastu ka kriitikud nagu Petra Bahr, kes peab relvade tarnimist õiguspäraseks.

Arvamuste mitmekesisus EKD-s peegeldab arutletud „vastutuspatsifismi leerid“, mille põhimõtete eesmärk on näha vägivalda alati ülima võimalusena. Ka EKD nõukogu esimees Annette Kurschus rõhutas, et Ukraina õigust enesekaitsele ei tohi unarusse jätta. Samal ajal arutatakse intensiivselt suhtumist tuumaheidutusse ja massihävitusrelvade käsitsemisse, sest tuumaohtude selge tagasilükkamine kuulub kiriku pedagoogilise liini juurde.

2025. aasta lõpus on EKD-l plaanis avaldada tulemused ja kajastused, et luua selge ja ühtne seisukoht rahueetika ja sellega seotud küsimuste osas. „Rahu on keskne ideaal, millele me kirikuna praeguste väljakutsetega silmitsi seistes peame elama,” ütleb Käßmann.

Arutelu rahueetika üle ei saaks olla olulisem ning Potsdami dialoogifoorum on kahtlemata edasine samm laiema arusaamise ja sidusama 21. sajandi rahustrateegia suunas. Fookuses on dialoog, mis hõlmab ka ühiskonna hääli das-parlament.de teatatud.