Bergedorf: Tühjad kontorid ehitatakse ümber kaasaegseteks korteriteks!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Hamburg-Bergedorfis muudetakse tühjad büroohooned elamispinnaks, et võidelda ebakindla eluasemeolukorraga.

In Hamburg-Bergedorf werden leere Bürogebäude in Wohnraum umgewandelt, um der prekären Wohnsituation entgegenzuwirken.
Hamburg-Bergedorfis muudetakse tühjad büroohooned elamispinnaks, et võidelda ebakindla eluasemeolukorraga.

Bergedorf: Tühjad kontorid ehitatakse ümber kaasaegseteks korteriteks!

Elamispinna kujundamisel toimub midagi Hamburgis! Bergedorf Bille ehitusühistu on esitanud plaanid muuta Bergedorfer Strasse vabad büroopinnad elamispinnaks. Arvestades teravat elamispindade puudust hansalinnas, mis kuulub Saksamaa viie kalleima linna hulka, on see samm nii mõistlik kui ka vajalik. Hamburgis on vaba umbes 850 000 ruutmeetrit büroopinda, samal ajal on puudu üle 50 000 korteri. Siin tulevad mängu ühistu loomingulised kontseptsioonid, nagu taz teatab.

1965. aastal ehitatud büroohoonet ei kavatseta lammutada, vaid pigem konserveerida ja ümber ehitada. Võite ette kujutada kobarkortereid, kus on jagatud toad, väikesed kööginurgad ja privaatsed vannitoad magamistubades. Kokku ehitatakse kaheksa ühiskorteri peale kokku 32 korterit, esimene korrus jääb avatuks ärikasutuseks. Samuti on kavas ehitada kolm korrust, pöörates tähelepanu säästvale ehitusele. See tähendab, et paljud materjalid jäävad alles ja konversioon peaks vähendama CO2 heitkoguseid, mis võtab arvesse jätkusuutlikkuse eesmärki, nagu [Norddeutscher Rundfunk](https://www.ndr.de/nachrichten/hamburg/Umnutz-statt-Neubau-In-Hamburg- Werden-Bueros-zu-Wohnra)2.

Fookuses jätkusuutlikkus

Konversiooniprojektid on väga populaarsed. Selles kontekstis peetakse büroohoonete ümberehitamist keskkonnasõbralikumaks kui uute ehitamist, kuna see säästab oluliselt CO2 heitkoguseid. “Halli aine” kontseptsioon ehk olemasolevate ehitusmaterjalide korduvkasutatavus aitab säästa ressursse. Bergedorfi projekt ei ole ainus omataoline. Teine näide on ühistu Gröninger Hof projekt, mis plaanib endise parkimismaja ümber ehitada 90 korteriks, selgitab Development City.

Sihtrühm on mitmekesine: puuetega inimesed leiavad uutes eluasememudelites tuge läbi ühiselamise. Nendele projektidele vajaliku poliitilise toetuse tagamiseks palub senat, kes soovib igal aastal luua umbes 10 000 uut korterit, abi kooskõlastusprotsessis. Erinevate ümberehitusprojektide versioonid ja kinnitused peaksid olema kättesaadavad 2023. aasta lõpuks.

Väljakutsed renoveerimisel

Siiski ei ole see alati lihtne: ümberehitamine on sageli keerukas ja kulukas ning büroohoonete staatika erineb põhimõtteliselt tüüpilise elamu omast. Kuid ümberehitamine on samm õiges suunas ja võib aidata oluliselt vähendada elamispinna puudust Hamburgis. Büroohoonetes harjutatakse juba üleminekuelu, näiteks kodutute sõltlaste jaoks.

Lõppkokkuvõttes on oluline leida koos lahendusi, mis arvestavad nii ökoloogilisi kui ka sotsiaalseid vajadusi. Elamispinnaks muutmine pole mitte ainult vahend eluasemepuuduse vastu võitlemiseks, vaid ka tee säästvama linnaarengu poole. Loodame, et sellel ja paljudel teistel projektidel on elluviimisel hea käsi!