Poliitikud ristis: vasakäärmuslaste vägivald AfD vastu suureneb!

Poliitikud ristis: vasakäärmuslaste vägivald AfD vastu suureneb!

Saksamaal peavad poliitikud üha enam arvestama vägivalla ja ähvardustega, mis ilmneb eriti selgelt Alternatiiv Saksamaale (AfD). 2025. aasta esimesel poolel on registreeritud juba 98 poliitikute vastu suunatud vägivallategu, millest üle kahe kolmandiku ehk 68 juhtumit pani toime AfD. 2024. aastal fikseeriti kokku 157 poliitikute vastu suunatud vägivallategu, millest 93 olid suunatud AfD vastu. Hirmutav näide on äsjane süütamisrünnak AfD parlamendidirektori Bernd Baumanni vastu ööl vastu 3. novembrit Hamburg-Othmarschenis, milles tema eraauto põles täielikult läbi ja sai kahjustada veel kolm sõidukit. Vasakäärmuslased võtsid rünnaku eest ebaseadusliku platvormi kaudu vastutuse ega kohkunud tagasi Baumanni surmaga ähvardamast. Samuti jagati lendlehti, mis halvustasid teda ja tema kodust aadressi. Need rünnakud mõistsid teravalt hukka ka teised parteid, sealhulgas Bundestagi president Julia Klöckner (CDU), kes tegi selgeks, kui ohtlikud on sellised rünnakud parlamentaarsele demokraatiale.

Jällegi Pilt teatab, et taustal on murettekitav ühtsus vasakäärmuslaste seas, kes peavad AfD-vastast vägivalda vajalikuks. Föderaalse siseministeeriumi pressiesindaja juhtis tähelepanu, et olukord on tõsine ja on aeg neid ohte tõsiselt võtta.

Vasakäärmuslus arvudes

Põhiseaduse kaitse amet näitab oma praeguses aruandes, et vasakäärmusluse potentsiaal on 2024. aastal kasvanud ligikaudu 38 000 inimeseni, kellest 11 200 peetakse vägivallale suunatud inimeseks. See tähendab eelmise aastaga võrreldes stabiilset olukorda. Eriti torkas silma see, et vasakäärmuslike kuritegude arv kasvas 2024. aastal märkimisväärselt, kasvades ligikaudu 37,9 protsenti 5857 kuriteoni. Selle kasvu üheks teguriks on poliitilised valimised Euroopas ja riiklikul tasandil, mis on pööranud tähelepanu poliitilistele vastastele, eriti AfD-le. Valju Põhiseaduse kaitse Levinumad kuriteod avalduvad süütamise, poliitiliste vastaste füüsiliste rünnakute ja vara kahjustamise näol.

Samas on vasakäärmusliku vägivalla teatav mitmekesistumine. Äärmuslusuuringud osutavad, et vasakäärmuslikud liikumised saavad vähem tähelepanu kui nende parempoolsed või islamistlikud kolleegid. Sellest hoolimata näitavad numbrid murettekitavat tendentsi. Kui 2024. aastal pandi toime enam kui 532 vägivallaakti vasakäärmuslikule stseenile, tekib küsimus: kui kaua suudab ühiskond seda ignoreerida? Hiljutine analüüs kirjeldas nelja stsenaariumi, mille puhul vasakäärmuslus võib viia poliitiliselt motiveeritud vägivallani. See hõlmab eelkõige Antifat, mis positsioneerib end aktiivselt fašistlikuks liigitatud inimeste ja organisatsioonide, eriti AfD vastu.

Poliitilised reaktsioonid ja väljavaated

16. oktoobril esitas AfD Bundestagis ettepaneku vägivaldsete Antifa rühmituste keelustamise kohta, kuid tabas kõigi teiste fraktsioonide massilist vastupanu. See näitab, et poliitiline debatt vasakäärmusluse vastu võitlemise üle pole veel kaugeltki lõppenud. Roheliste saadik Lamya Kaddor lisas, et on kogenud ka tõsiseid vasakpoolseid ähvardusi, kuid rõhutas, et julgeolekuorganid on olukorra kontrolli all. Maailm rõhutab, et vasakäärmuslike rühmituste oht on suurem, kui sageli tajutakse. Radikaliseerumine ja ennetavad meetmed on vajalikud sotsiaalsete pingete maandamiseks ja vägivallaaktide peatamiseks.