Rattasõit Blankenese linnas: kus on ohutu jalgrattatee?

Rattasõit Blankenese linnas: kus on ohutu jalgrattatee?

Blankenese on end tõestanud jalgratturitele atraktiivse sihtkohana, isegi kui seal pole klassikalisi jalgrattateid. Valju Kloenschnack Jalgrattainfrastruktuur selles maalilises piirkonnas on minimaalne. Kuid siin-seal juhtub midagi: Blankenese tulevikufoorum on teinud kampaania Blankeneseer Landstrasse'ist lõuna pool asuva suure 30 km/h tsooni nimel, mida rakendati peamiselt Blankenese keskkooli õpilaste ohutusprobleemide tõttu. Esimesed liikluse rahustamise meetmed on juba rakendatud Sibbertstrasse nurgal, kuhu sõidavad arvukad Bugenhagenschule ja keskkooli õpilased.

Sibbertstrasse ristmik kujundati ümber, mis hõlmas laiemaid kõnniteid ja kohandatud pöörderaadiusi. Need muudatused on hea samm noorte liiklejate turvalisema liikuvuse suunas. Tulevikufoorumil on järgmisel aastal kavas jätkata dialoogi linnaosa kooliga ning kasutada säästvat liikumist koostööprojekti keskse teemana.

Jalgrattaparkla ja rattateed

Blankenesest leiate ka linnarattajaama ja üha rohkem jalgrattaparklaid. See osaliselt Tulevikufoorumi algatatud algatus näitab, et siin tehakse jõupingutusi jalgrattasõidu edendamiseks, isegi kui tee sinna jõudmiseks on kivine. Teine oluline punkt on Veloroute 1 veel realiseerimata osa, mis viib Godeffroystrasse otsast viieharulise ristmikuni. Siiski ei ole Manteuffelstrasse ja Godeffroystrasse piirkondades lähitulevikus olulisi parandusi näha.

Blankenese jalgrattateed on sageli keerulised, kuna need ristuvad sageli bussiliinidega. Ilmekas näide on raudteejaam, kus jalgrattaliiklus juhitakse mööda kõnniteed läbi bussipeatuse ooteala. See tekitab juhuslikke ohtlikke olukordi ja näitab, kui palju on vaja veel tegutseda.

Uued eeskirjad ja täiustused

Muudatusi liikluses toetab ka praegune liikluseeskirja muudatus. Föderaalnõukogu võttis selle vastu 5. juulil 2024 ning see võimaldab linnadel ja omavalitsustel oma otsustesse rohkem kaasata mitte ainult maanteeliikluse lihtsust, vaid ka kliima- ja keskkonnakaitset ning tervist ja linnaarengut. Föderaalne keskkonnaagentuur juhib tähelepanu sellele, et see hõlbustab omavalitsuste 30 km/h tsoonide määramist, mis on eriti oluline koolide ja ülekäiguradade ees.

Veel üks plusspunkt: selliseid meetmeid nagu bussirajad ning jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud alad on nüüd lihtsam rakendada. Vähemalt on linnadel ja kogukondadel nüüd rohkem tegutsemisruumi elamisväärsemate tänavate kujundamisel. Algatus „Elamiskõlblikud linnad läbi sobiva kiiruse“ on selle nimel kampaaniat teinud ja Föderaalne Keskkonnaagentuur uuris 2017. aastal selliste muudatuste vajadust maanteeliiklusseaduses.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Blankenese on jalgratturite ohutuse ja mugavuse osas õigel teel, kuigi palju väljakutseid on veel ees. Põnev on näha, kuidas asjad lähikuudel arenevad.