Minimetsad Eimsbüttelile: roheline algatus rohkema looduse nimel!

Minimetsad Eimsbüttelile: roheline algatus rohkema looduse nimel!

Eimsbütteli rohelistel on suured plaanid: nad tahavad lasta loodusel naabruses õitseda. Ambitsioonika projektiga väikeste alade taasmetsastamiseks soovivad nad metsadele elu sisse puhuda, kasutades keskkonnasõbralikku Miyawaki meetodit. Eesmärk on sillutada suletud alad ja istutada selle asemel tihedaid rohelisi minimetsi. See võib olla Eimsbütteli uue rohelise ajastu algus, kus varasemad lagedad alad muudetakse bioloogilise mitmekesisuse atmosfäärioaasideks.

Algatusega on kavas jätkata mõjutatud piirkondade ümberehitamist kuni oktoobri lõpuni. Tähelepanu tuleks pöörata sobivatele 60-ruutmeetristele või suurematele pindadele, mille sobivust avamiseks ja metsa uuendamiseks uuritakse. Silmapaistev näide naabruskonnast on Altona, kus hiljuti taasmetsastati edukalt umbes 300 ruutmeetrit metsa. Miyawaki meetodi eelised ei hõlma mitte ainult suure hulga kohalike taimede kasutamist, millel on üle 20 erineva liigi, vaid ka puude individuaalne tihedus on oluliselt suurem kui tavapäraste viljelusmeetodite puhul, mis aitab võidelda linnapiirkondades asuvate kuumasaartega.

Miyawaki meetod: traditsiooniga kontseptsioon

Miyawaki meetod on saanud nime Jaapani metsauurija Akira Miyawaki järgi ja on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. 1970. aastatel välja töötatud see jäi hämarusse paar aastat tagasi, kuni Project Afforestt ja keskkonnakaitsja Shubhendu Sharma selle uuesti avastasid. Sellest ajast alates on seda meetodit kasutades loodud üle 138 metsa erinevates riikides. Eriline on selle juures see, et kogu metsauuendusprotsess toimub mitmes etapis, alustades mulla analüüsist, et tagada parimad tingimused istutamiseks.

Meetodi keskne punkt seisneb istutusprotsessis endas. Kolm kuni neli seemikut ruutmeetri kohta asetatakse juhuslikult maasse. See edendab bioloogilist mitmekesisust ja toob kaasa tiheda taimestiku, mis mitte ainult ei toimi süsinikdioksiidi hoidjana, vaid parandab ka õhukvaliteeti ning vähendab müra ja tolmu. Esimesed kolm aastat pärast istutamist nõuavad hoolt, kuid pärast seda areneb mets suures osas isemajandavalt.

Positiivne näide Eimsbüttelis

Rohelised on juba esitanud Eimsbütteli linnaosale väikese palve, et selgitada, millised alad on praegu sillutamiseks teatatud ja kas need on projekti elluviimiseks kõlblikud. Nii ei saaks Eimsbüttel mitte ainult metsauuenduse teerajajaks, vaid aitab kaasa ka linnapiirkondade bioloogilise mitmekesisuse edendamisele. Uuringud näitavad, et umbes kolme aasta pärast tekib terve mets, mis toimib tulevastele põlvedele elava loodusruumina.

See projekt pakub võimalust tõsta naabruskonna elukvaliteeti ja anda linnakodanikele tagasi killuke loodust. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Eimsbüttel peagi pakkuda rohkem puid ja vähem suletud alasid. Võiks peaaegu öelda, et siin on avanemas uus peatükk Hamburgi rohelises ajaloos. Visioon on selge: rohkem minimetsi rohelisema linna nimel – ja see on hea!

Miyawaki meetodi ja selle potentsiaali kohta lisateabe saamiseks võivad huvilised tutvuda veebisaidi algatustega Kodanike metsad või Sugi projekt mis pakuvad põhjalikku ülevaadet sellest uuenduslikust metsauuendustüübist.