Uus linnakaart: avastage Hamburgi juudi kultuur tasuta!

Uus linnakaart: avastage Hamburgi juudi kultuur tasuta!

Hamburgis on uus, kakskeelne linnakaart, mis tõstab juudi elu linnas tähelepanu keskpunkti. Plaan kannab pealkirja "Juudi kultuuri paigad Hamburgis" ja näitab köitval viisil juudi elu mitmekesisust Neustadtis. Kava koostanud Silvie Bomhard on suunatud eelkõige noortele, kes otsivad põnevat ja harivat teavet. Linnakaart on kõigile huvilistele tasuta kättesaadav ja selle saab kätte erinevatest kohtadest, sealhulgas pearaudteejaama Hamburgi turismiinfost, samuti Altona muuseumist ja Hamburgi ajaloo muuseumist. Teise võimalusena on kaart saadaval allalaadimiseks ka PDF-vormingus, mis muudab selle eriti hästi kättesaadavaks ja hõlbustab juudi paikade uurimist.

Selle plaani aluseks on koostöö Hamburgi kultuuri- ja meediaameti ning erinevate teadlaste vahel. Eesmärk on esitleda Hamburgi linnapiirkonna laia valikut kohti, mis võtavad arvesse juudi elu ajaloo kõrval ka tänapäevaseid aspekte. Plaan sisaldab teavet paljude erinevate asukohtade kohta, kuid mälestuspaigad on lisatud vaid juhuslikult. Põhjalikumat ülevaadet sellest saavad huvilised vaadata portaalist “Mälestuspaigad Hamburgis”.

Ajaloolised ja praegused juudi paigad

"Juudi koha" määratlemine on keeruline. Planeering keskendub nende kohtade kasutamisele ning arvestab nii ajaloolisi elamupiirkondi kui ka kultuurilisi ja sotsiaalseid aspekte. Ajaloolised elamupiirkonnad hõlmavad erinevaid linnaosi, sealhulgas:

• Altona: Schutzjuden seit dem 17. Jahrhundert, Oberrabbinat ab 1671. Die Gemeinde verlor nach 1812 an Bedeutung.
• Altstadt/Neustadt: Erster Wohnort für jüdische Bevölkerung seit dem 16. Jahrhundert mit zahlreichen jüdischen Einrichtungen.
• Grindelviertel: Hauptwohngebiet ab dem 19. Jahrhundert, inklusive der zentralen Bornplatzsynagoge.

Lisaks võetakse arvesse erinevaid kategooriaid, sealhulgas haridus ja teadus, mälestus, kultuur ja kunst ning sotsiaalsed aspektid. Plaan sisaldab muuhulgas teavet juudi koolide, mälestusmärkide, kunstiobjektide ja usuasutuste kohta.

Mälestamiskultuuri muutumine

Uus linnakaart tuleb laiemasse konteksti: arutelu Saksamaa mälestuskultuuri üle ja vastasseis natsiminevikuga. Viimastel aastatel on muutunud üha selgemaks, et need küsimused vajavad ühiskonnas uuesti läbirääkimist. 2021. aasta kevadel tegid kunstnikud Moshtari Hilal ja Sinthujan Varatharajah ettepaneku võtta kasutusele mõiste “natsitaustaga inimesed”. Eesmärk oli identifitseerida enamusühiskonna liikmeid natsirežiimi järeltulijatena ja seeläbi algatada Saksamaa ajaloost diskursust, mis hõlmab ka migrante.

Ettepanek leidis saksakeelsetel teemalehtedel suurt vastukaja ja näitab, et Saksamaa ajalooga leppimine ei ole ainult „sakslaste päritolu” rühmade probleem. Pigem saab selgeks, et diskursusesse tuleb kaasata kõik ühiskonna tahud, et luua kaasav ja kõiki inimesi kõnetav mäletamiskultuur. Seda teemat tõstab uus linnaplaneering veelgi esile ja näitab, et mälu ja identiteet on meie ühiskonnas pidevas muutumises.