Hamburgi vabaduspäev: 110 inimest vabastati vanglast piletihinnast kõrvalehoidumise eest!

Hamburgi vabaduspäev: 110 inimest vabastati vanglast piletihinnast kõrvalehoidumise eest!

Umbes 110 inimest Saksamaa vanglatest said neljapäeval, 12. juunil 2025 toimunud ainulaadse tegevuspäeva õnnelikuks kasusaajaks. Algatus "Vabadusfond" ostis ta välja, et võtta seisukoht piletita sõitmises süüdi mõistetud inimeste kriminaliseerimise vastu. Hamburgis oli ka Billwerderi parandusmajast pärit 54-aastane naine, kes vabanes 50-päevasest vanglakaristusest alles kuue päeva pärast. Ta oli süüdi mõistetud pettuse teel hüvitiste hankimises – kuriteos, mis jätab paljud inimesed hätta, kuna neil pole pileti jaoks piisavalt raha.

Vabadusfondi pressiesindaja Leonard Ihßen andis mõista, et vanglakaristused panevad justiitssüsteemile tohutu koormuse ja sotsiaalsed tagajärjed mõjutatud isikutele on katastroofilised. Selle tegevuspäeva eesmärk on avaldada survet uuele föderaalsele justiitsministrile Stefanie Hubigile (SPD), et ta kaotaks piletita sõitmise kuriteo. "Me peame vabastama inimesed vanglast ja vaesusest," ütles Ihßen.

Olukord Hamburgis on viimastel aastatel halvenenud. Seoses vanglate kõrge võimsuse rakendusastmega on 2022. aasta novembrist meeste asendusvanglakaristused tingimisi jäetud. Alates 1. juunist 2023 kutsutakse aga karistust kandma tagasi süüdimõistetud mehed, kes ei suuda rahatrahvi tasuda. Siin on eriti mõjutatud madala sissetulekuga inimesed. Hamburg püüab nende karistuste kandmist vältida või lühendada, tuginedes üldkasulikule tööle või järelmaksule.

Pilk teistele linnadele näitab, et piletita sõitmise kriminaliseerimise leevendamiseks on juba leitud viise. Näiteks Bremerhavenis lõpetati 2012. aastal kriminaalsüüdistused piletite kaotamise eest, kuna jõupingutused olid ebaproportsionaalsed rahalise kasuga. Sarnaseid samme on astutud sellistes linnades nagu Wiesbaden, Düsseldorf ja Köln. Nüüd on saadaval erakondadeülesed taotlused sellistest reklaamidest loobumiseks ja alternatiivid, näiteks sooduskuupiletid ebakindlas olukorras inimestele, kes ei saa endale tavapiletit lubada.

Aga miks nii paljud inimesed reisivad ilma piletita? Sageli mängivad rolli rahalised raskused. Eriti kannatavad inimesed, kes on raskes elusituatsioonis, näiteks kodutud või vaimuhaiged. Igal aastal tuleb umbes 9000 inimest piletite puudumise tõttu vangistada, millel on sageli dramaatilised tagajärjed nende elule ja psüühikale. Päev vangistust läheb riigile maksma umbes 150 eurot, mis muudab dekriminaliseerimise arutelu üha pakilisemaks.

Föderaalsel tasandil on käimas reform. Olemasolev seaduseelnõu näeb ette, et piletita sõitmist ei tuleks enam käsitleda kuriteona, vaid haldusõiguserikkumisena. Jääb näha, kas on võimalik saavutada täielik dekriminaliseerimine, nagu nõuab Vabadusfond. Selle statistika taga on midagi enamat kui lihtsalt numbrid. Nad väärivad vanglast vabastamist ja meie ühiskonda integreerimist.

Lõpetuseks tuleb märkida, et arutelu piletita sõitmise üle ei ole mitte ainult juriidiline, vaid ka meid kõiki puudutav põhimõtteline sotsiaalne probleem. Ühelt poolt peame leevendama kohtusüsteemi koormust ja teiselt poolt jätma mõjutatud inimesed ilma sellest, mida nad oma olukorras kõige enam vajavad: võimaluse elada inimväärselt ja kartmata. "Vabaduse päev" võib olla esimene samm sellel pikal teekonnal, mida paljud linnad loodetavasti järgivad.