Rajoonilegend Norbert Stindt Dulsbergi arhitektuurivaidlusest

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Norbert Stindt, Dulsbergi veteran, mõtiskleb muutuste üle oma Hamburgi linnaosas: minevikus, olevikus ja arhitektuuris.

Norbert Stindt, Dulsberg-Urgestein, reflektiert den Wandel seines Stadtteils in Hamburg: Vergangenheit, Gegenwart und Architektur.
Norbert Stindt, Dulsbergi veteran, mõtiskleb muutuste üle oma Hamburgi linnaosas: minevikus, olevikus ja arhitektuuris.

Rajoonilegend Norbert Stindt Dulsbergi arhitektuurivaidlusest

Igaüks, kes Dulsbergis jalutab, tajub kiiresti, et siin põrkuvad ajalugu ja modernsus. Norbert Stindt, tõeline Dulsbergi veteran, on selles linnaosas elanud 70 aastat ja on arengut omal nahal kogenud. Intervjuus Detlev Brockesile Hinz&Kunztist räägib Stindt oma sügavatest juurtest ja paljudest muutustest, mida see väike linnaosa on kogenud. Straßburger Platzil seistes vaatab ta supermarketit, mis oli kunagi Ufa esilinastuskino, kus oli ligi 1000 istekohta ja vangutab pead SOS perekeskuse vastvalminud telliskivikuubikute peale, mis tema hinnangul linnapilti ei sobitu. "Plokk, mis siia ei kuulu," nimetab ta hoonet ja kirjeldab seda kui "skandaali".

Dulsbergi pindala on vaid 1,2 km², kuid see on üsna tihedalt asustatud, üle 17 000 elanikuga. Ruutkilomeetri kohta elab siin umbes 14 364 inimest. Linnaosa teeb eriti huvitavaks selle rahvastiku struktuur: sellel väikesel alal elab umbes 7000 elanikku. Dulsberg piirneb läänes Barmbek-Südiga, põhjas Barmbek-Nordiga ning idas ja lõunas Wandsbekiga.

Arhitektuur ja ajalugu

Dulsbergi arhitektuuri iseloomustavad 1920. aastatest pärit sotsiaalelamud, mille kavandas Fritz Schumacher. Umbes 20% hoonetest on muinsuskaitse all olevad hooned ja paljud terved kompleksid on isegi ansamblikaitse all. Piirkonda kaunistab ka Dulsbergi haljasvöönd – umbes 50 meetri laiune park, mida peetakse aiamälestiseks ja mis pakub elanikele ruumi lõõgastumiseks.

Rajooni ajalugu ulatub aastasse 1365, mil Dulsbergi tunti veel põllumaana. Nimi on tõenäoliselt tuletatud Tollsbergist, mis tähendab "Kuradimägi" või "Tolls Mountain". Elamuehitust hakati ehitama 20. sajandi alguses, kuid Teine maailmasõda tõi kaasa hävingu, mis suudeti parandada vaid vanade plaanide järgi rekonstrueerimisega.

Elukvaliteet ja vaba aja tegevused

Elukvaliteet Dulsbergis on kõrge. Ligikaudu 10 000 korterist umbes pooled kuuluvad SAGA-le või ehitusühistutele. Viimase 15 aasta jooksul on kortereid renoveeritud ja liidetud. Hea ühendus ühistranspordiga U1 metrooliini ning S1, S3 ja S11 S-Bahni liinidega võimaldab jõuda Hamburgi kesklinna vähem kui 15 minutiga.

Kas kavatsete külastada Dulsbergi? Te ei pea pettuma! Dithmarscher Straße'lt leiate mitmesuguseid väikeseid poode – juuksuritest jäätisekohvikuteni ja Aafrika-Ameerika supermarketini. Ka Straßburger Straßel on palju pakkuda: supermarketid, jalgrattapood, mitmed kohvikud ja restoranid tagavad, et millestki ei puuduks.

Dulsberg on tõeline siseringi näpunäide mitte ainult neile, kes armastavad ostlemist, vaid ka loodusesõpradele. Pikk roheline riba kutsub teid piknikule ja grillima, samas kui Beach Hamburgi välibassein koos veeliumägede ja suplusbasseiniga pakub parimat meelelahutust. Kui olete kultuurihuviline, leiate Kulturhof Dulsbergist kabareeüritused ja teatrietendused – linnaosa tõeline tipphetk. Kõige väiksematele on Dulsbergi mängumajas lauamängud ja palju muid tegevusi.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Dulsberg pole mitte ainult rikkaliku ajaloo ja huvitava arhitektuuriga linnaosa, vaid pakub oma elanikele ja külalistele ka elavat ja mitmekesist elu. Isegi kui Norbert Stindt on muutusest üllatunud, jääb üks asi selgeks: Dulsbergil on oma iseloom ja võlu, mis teeb sellest hansalinna Hamburgi väärtusliku osa. Dulsbergi ja selle eriomaduste kohta lisateabe saamiseks külastage veebisaiti Hinz&Kunzt ja Hamburg.de.