Rohkem kui kaks kolmandikku sakslastest väldivad uudiseid, kartes negatiivsust!

Rohkem kui kaks kolmandikku sakslastest väldivad uudiseid, kartes negatiivsust!

Ajal, mil saadaolevate uudiste hulk tundub peaaegu juhitamatu, näitab praegune uuring, et üha rohkem sakslasi väldib uudiseid aktiivselt. Selle järgi Reutersi Instituudi digitaaluudiste aruanne 2025 71% internetikasutajatest väitis, et nad väldivad konkreetselt uudiseid. See on tõus 2024. aasta 69%-lt. Selle arengu peamiseks põhjuseks on negatiivne mõju meeleolule, mida kinnitab 48% uudiste vältijatest.

Uuring näitab ka, et see mõjutab eriti nooremaid (18–24-aastaseid) ja vanemaid kasutajaid (55-aastased ja vanemad). 43% noorematest inimestest tunnevad end teabetulva tõttu kurnatuna, samas kui 49% vanematest inimestest ütleb, et neid teavitatakse sõdadest ja konfliktidest liiga sageli. Sellest vältimisest hoolimata püsib üldine huvi uudiste vastu stabiilne; 55% Saksamaal elavatest täiskasvanutest on endiselt uudiste vastu väga huvitatud.

Usaldus ja eelistused uudistemaastikul

Uuringu kohaselt püsib Saksamaal usaldus uudiste vastu kõrge: 45% täiskasvanutest usaldab enamikku uudistest. Eriti populaarsed on avalik meedia ning kohalikud ja piirkondlikud ajalehed. Üle 50% vastanutest rõhutab, et inimeste loodud sõnumeid peetakse usaldusväärsemaks kui tehisintellektide loodud sõnumeid. Usaldus uudiste vastu mängib olulist rolli – 66% tarbijatest tarbib veebis uudiseid vähemalt kord nädalas, kusjuures sotsiaalmeedia on eelistatud allikas 33% vastanutest.

Selles kontekstis on ka näha, et 57% küsitletutest peab TikToki eriti ohtlikuks valeuudiste levikule. Seega pole ime, et paljud inimesed suhtuvad tehisintellektiga loodud sisusse terve skepsisega. Üldiselt tunneb 54% kasutajatest end selliste sõnumivormingute kasutamisel ebamugavalt, eriti kui need on täielikult automatiseeritud. Tundub, et siin on vaja tehnoloogia ja inimeste otsustusvõime vastasmõju.

Uudiste vältimise psühholoogilised aspektid

Leiud Reutersi instituut ja ARD uuringuteenistus näitavad, et uudiste vältimine on sageli kaitsestrateegia psühholoogilise stressi eest. Pidev vastasseis negatiivsete teadetega võib põhjustada stressi suurenemist, mistõttu paljud inimesed end teadlikult distantseerivad. Paradoksaalsel kombel soodustab uudistemaailmast eemaldumine sageli kodanikuühiskonna suuremat kaasatust, nagu näitavad uuringud.

Eelkõige on desinformatsiooni nähtusele avatumad uudiseid vältivad inimesed. Negatiivne aruandlus võib moonutada arusaamu ja viia teabe kehvema hinnanguni. See suurendab sageli valmisolekut kasutada isiklikke kontakte emotsionaalse leevenduse andmiseks teabeallikana.

Viimastel aastatel on meedia spekter oluliselt laienenud, muutes uudiste vastuvõtmise veelgi keerulisemaks. Need arengud näitavad, kui oluline on oma uudiste tarbimist aktiivselt kontrollida – eriti kriisi ajal, mil info üleküllus ja negatiivsed teated võivad kasvada.

Tulemused on kooskõlas järeldustega ARD, mille kohaselt kipuvad paljud inimesed kriisi ajal uudiseid teadlikult vältima. Maailmas, kus sageli domineerivad negatiivsed uudised, on oma heaolu esikohale seadmine kindlasti mõistetav. Eks ole näha, kuidas need suundumused lähiaastatel arenevad.