Hamburgi vanglad on taas täis: kehvade maksjate karistamine on alanud!

Hamburgi vanglad on taas täis: kehvade maksjate karistamine on alanud!

Hamburgis kehtib juuni algusest taas määrus, millel on mõnele kodanikule tagajärjed ka väljaspool vanglamüüre. Kõik, kes ei suuda oma trahve maksta, peavad minema tagasi vanglasse. Need meetmed on vastuseks varasemale pooleaastasele pausile, mille jooksul justiitsministeerium peatas vanglate ülerahvastatuse tõttu asendusvanglakaristuse täitmise. Taz teatab, et 517 süüdimõistetut ei võetud esialgu vahi alla, samas kui 27 süüdimõistetu hukkamine katkestati. Selle määruse osana anti mõjutatud isikutele tõukeaeg.

Pärast tähtaegade möödumist jätkab prokuratuur neid asendusvanglakaristusi järk-järgult. Reformi raames on vanglates loodud ka võimalus, et karistused hüvitatakse üldkasuliku tööga.

Asendusvanglakaristuse sotsiaalsed aspektid

Siiski on selle määruse kohta ka kriitilisi hääli. Kriitikud juhivad tähelepanu sellele, et alternatiivne kinnipidamine suurendab sotsiaalset ebavõrdsust ja mõjutab eriti ebakindlas eluolukorras inimesi. Vangistus ei too sageli kaasa rehabilitatsiooni, vaid pigem soodustab mõjutatud isikute tõrjumist ja häbimärgistamist. KripoZ rõhutab, et põhiprobleem – vaesuse eest karistamine – on endiselt olemas. Sanktsiooniseaduse läbivaatamine võib kaasa tuua sotsiaalse vastutuse renessansi, kuid kritiseeritakse, et sellest reformist ei piisa vaesuse struktuursete probleemide lahendamiseks.

Lisaks on paljud asendusvanglakaristuse all kannatajatest pärit sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest ja neil on sageli probleeme psühholoogiliste või terviseprobleemidega. Võimalus kasutada repressiivseid meetmeid rahaliselt nõrkade inimeste ja nende käitumise positiivseks mõjutamiseks on üsna väike.

Kriminaalõigusreformid

Probleemi taga on ka põhjalikumad reformid Saksamaa sanktsioonide seaduses, mida föderaaljustiitsminister Marco Buschmann nimetas "ajalooliseks". Föderaalvalitsus on võtnud kasutusele meetmed kriminaalkaristuste seaduse läbivaatamiseks, mis jõustusid 1. oktoobril 2023. Muuhulgas näevad need ette, et rahatrahvilt vanglakaristuseks ümberarvestuskurss väheneb poole võrra, mis tähendab, et keegi peab minema vangi vaid pooleks päevaks, kui ta ei suuda rahatrahvi maksta või ei tee üldkasulikku tööd.

Reform võtab arvesse eesmärki vähendada tegelikult täidetavate asendusvanglakaristuste arvu. Fookuses on ka tugi sotsiaaltöö kaudu ja varane teavitamine vangistuse vältimise kohta. Sellegipoolest on näha, kas need muudatused toovad kaasa ka ülekoormatud vanglate koormuse märgatava vähenemise.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Hamburgi regulatsioonid ja sanktsiooniseaduse põhjalikud reformid vallandavad olulisi arutelusid. Siiski jääb küsitavaks, kas reformid kujutavad endast sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate inimeste jaoks edasiminekut selle kitsas tähenduses. Linn ja selle kodanikud seisavad silmitsi väljakutsega leida vastutustundlik ja tõhus viis selliste keeruliste probleemide lahendamiseks.