Uste avanemise hoiatussüsteemid: föderaalvalitsus võitleb ukseavamise õnnetuste vastu!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Föderaalvalitsus kavandab sõidukites kohustuslikke uste hoiatussüsteeme, et vähendada ukseavamise ja jalgratturite õnnetusi.

Die Bundesregierung plant verpflichtende Türwarnsysteme in Fahrzeugen, um Dooring-Unfälle und Radfahrerunfälle zu reduzieren.
Föderaalvalitsus kavandab sõidukites kohustuslikke uste hoiatussüsteeme, et vähendada ukseavamise ja jalgratturite õnnetusi.

Uste avanemise hoiatussüsteemid: föderaalvalitsus võitleb ukseavamise õnnetuste vastu!

Viimastel aastatel on jalgratturite arv maanteel märkimisväärselt suurenenud, mis suurendab samal ajal ohte, mida nad peavad oma igapäevastel teekondadel teadvustama. Üks suurimaid ohte on autouste äkiline avanemine, tuntud ka kui ukseavamine. Eelmisel aastal kaotas elu üle 400 jalgratturi, mis näitab vajadust tegutseda. Föderaalvalitsus on nüüd sellele olukorrale reageerinud ja kavatseb nende õnnetuste ärahoidmiseks muuta sõidukites kohustuslikuks uksehoiatussüsteemid. Nagu n-tv.de teatab, on see teema transpordiministeeriumis väga prioriteetne.

Aga mida see konkreetselt tähendab? Eriti ohustatud on jalgratturid, kes sõidavad pargitud sõidukite lähedal. Eelkõige oktoobris juhtus traagiline õnnetus, kui näitleja Wanda Perdelwitz suri Hamburgis ukseavamise õnnetuses. See on paljusid inimesi probleemist hoiatanud ja suurendanud vajalike meetmete kiireloomulisust. Ministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et kaalub tõsiselt selliste abisüsteemide kasutuselevõttu nagu uste avanemise hoiatused, mis on mõeldud sõiduki kõrval ja taga asuva ala jälgimiseks. Andurid võivad seejärel akustiliselt või visuaalselt hoiatada, kui jalgratturid või e-tõukerattad lähenevad ohtlikult. Mõnel juhul võivad need süsteemid õnnetuste vältimiseks isegi ukse ajutiselt blokeerida, nagu br.de lisab.

Õnnetuste ennetamise meetmed

Kavandatavad uste hoiatussüsteemid muutuvad ilmselt kohustuslikuks vaid uutele sõidukitele, mistõttu võib kuluda aastaid, enne kui mõju õnnetuste statistikas nähtavaks saab. Seda kritiseerib ka General German Bicycle Club (ADFC), kes on aastaid nõudnud selliste süsteemide kasutuselevõttu ja rõhutab, et vajalikud on ka struktuursed meetmed. See hõlmab taristut, mis andestab vead, näiteks piisava ruumi kaudu jalgrattateede ja pargitud autode vahel. Huvitav on see, et rahvusvaheline töö uste hoiatussüsteemide juurutamiseks juba käib ja standardid tuleb kehtestada Euroopa tasandil, nagu [verbraucherschutzforum.berlin](https://verbraucherschutzforum.berlin/2025-12-04/bundesregierung-plant-pflicht-fuer-tuer-warnsysteme-um terviklik-reform-fuer-mehr-sicherheit-im-strassenverkehr-398480/) aruanded.

Teine tööriist, mis võib aidata vältida ukseavamisõnnetusi, on nn Hollandi käepide. Uks avatakse käega liiklusest eemale, mis soodustab loomulikku välimust üle õla ja parandab kontrolli ukse üle. Õnnetuskindlustusandjate hinnangul mängib uste avamine oma rolli peaaegu igas viiendas pargitud autodega juhtunud õnnetuses. Seetõttu on viimane aeg võtta lauale meetmed jalgratturite tõhusaks kaitsmiseks ja riskide minimeerimiseks.

Arutelu liiklusohutuse üle on täies hoos ning liiduvalitsuse kavandatavad meetmed võivad peagi muuta paljude jalgratturite igapäevaelu turvalisemaks. Saab näha, kui tõhusalt uusi süsteeme rakendatakse ja kas need ka tegelikult lubatud tulemusi annavad.