Lahtised plakatid Harburgis: Mööduja tõstab häiret – kes vastutab?

Lahtised plakatid Harburgis: Mööduja tõstab häiret – kes vastutab?

Oli neljapäeva pärastlõuna, kui Harburgis Ehestorfer Weg 94 möödakäija sattus kummalisele, kuid ohtlikule stsenaariumile. Kella 12.30 paiku tulid mitmed plakatid reklaamsambalt maha ja maandusid laias laastus kõnniteele. Ebameeldivate asjaolude vastu võitlemiseks seisis naine lihtsalt lahtisel reklaammaterjalil, et tuul selle teele ei lendaks. Tema kohene politseisse helistamine valmistas aga masendumist, kuna nad ei uskunud, et nad on süüdi. Selline olukord heidab valgust valesti paigaldatud plakatitest tulenevatele ohtudele, eriti tugevate tuuleiilide ajal.

Mõni päev tagasi oli sarnane juhtum Eißendorfis Lühmannstrassel. Tugev tuul rebis seal reklaamsambalt plakateid ja kahjustas ka pargitud autot. Mõlemad juhtumid tuletavad valjuhäälselt meelde vajadust selliste reklaampindade regulaarse kontrollimise järele. Sest reklaamtulbad on palju enamat kui lihtsalt reklaamikandjad; Need on olnud linnaruumi nähtavuse lahutamatu osa alates nende leiutamisest 1855. aastal. Berliini trükkal Ernst Litfaß soovis oma leiutisega metsikute plakatite levikule peatada ja hoolitses selle eest, et Berliinis püstitataks esimesed 100 sammast. 2005. aasta lõpuks oli neid kogu Saksamaal muljetavaldavad 51 000.

Reklaamiveerud siis ja praegu

Reklaamisambad on nüüd populaarne meedium kultuuriürituste ja kohalike ettevõtete jaoks, kes soovivad oma üritusi reklaamida. Nende ümar kuju tagab, et plakatid on igast küljest selgelt nähtavad. Veel üks plusspunkt on see, et reklaamijad võivad olla kindlad, et nende plakatid ei kata broneeritud perioodil, mis on eriti oluline tüütute metsikute plakatite ajal. Need veerud pole mitte ainult kulutõhusad reklaamilahendused, vaid on aastate jooksul osutunud äärmiselt töökindlateks.

Reklaamisammaste populaarsus püsib katkematu, kuigi Berliinis lammutatakse praegu uue välireklaami hanke tõttu 2500 näidet, millest osa on ajalooline. See meede mõjutab vanu materjale, nagu näiteks eterniidist ja betoonist valmistatud asbestiga saastunud sambad. Vahetusega käib aga kaasas senati administratsioon, kes on väljastanud juba uued load kaasaegsetele reklaamtulpadele. Samal ajal on buum välireklaamist, mida tuntakse ka OOH (Out of Home) nime all.

Saksamaal kasvas reklaamitulu aastatel 2010–2018 üle 5%, samas kui kogutulud selles sektoris kasvasid maailmas igal aastal 4,1%. Need arengud näitavad, et reklaamisambad, mida kunagi kasutati peamiselt sõjasaadete ja valimiste väljakutsumiseks, on aktuaalsed ka tänapäeval.

Uuendused välireklaamis

Ka reklaamitulbade tulevik tundub tänu digitaliseerimisele paljulubav. Üha enam kasutatakse digitaalseid välireklaamipindu ning digiformaatide müük on alates 2014. aastast kasvanud muljetavaldavalt 16% aastas. Ettevõtted, nagu Ströer, toetuvad oma müügi jätkusuutlikuks suurendamiseks üha enam traditsioonilise ja digitaalse välireklaami kombinatsioonile. Seda peegeldab ka tõsiasi, et reklaamsammaste arv tulevikus ilmselt kasvab, mis räägib heast käest reklaampinnaga ümberkäimisel.

Harburgi ja Eißendorfi vahejuhtumeid ei tuleks seetõttu vaadelda ainult üksikjuhtumitena, vaid olulise märgina vajadusest regulaarselt kontrollida reklaamikandjate, näiteks reklaamisammaste ohutust. Lõppude lõpuks hoolime me kõik ohutusest oma teedel. Mis saaks siis olla parem kui tagada, et reklaamisambad jääksid ka tulevikus kõigile möödujatele turvaliseks ja atraktiivseks?