Hamburgi S-Bahni tunnel: areng paigal – mis nüüd saab?

Hamburgi S-Bahni tunnel: areng paigal – mis nüüd saab?

Pikisilmi oodatud S-Bahni tunneli planeerimine, mis peaks ühendama Hamburgi pearaudteejaama uue Altona jaamaga, ei edene. Nn Ühendusraudtee abitunnel (VET) on kavandatud Hamburgi transpordivõrgu oluliseks osaks, et leevendada ülekoormatud ühendusraudteed. Hetkeolukord on kõike muud kui positiivne, sest senati teatel pole planeerimisel seni märkimisväärset edu saavutatud. See on eriti murettekitav, kuna föderaalne transpordiministeerium pole isegi Hamburgi raudteesõlme kohta uuringut tellinud.

Administratsioon süüdistab ebaselge rahastamise eest föderaalvalitsust. On silmatorkav, et föderaalvalitsus ei ole veel võtnud rahastamiskohustust. Samuti keeldub senat andmast teavet eeldatavate kulude kohta. Projekt on oluline eeldus nn Deutschlandtakti laiendamiseks, mille eesmärk on oluliselt parandada Saksamaa raudteeinfrastruktuuri.

Projekt üksikasjalikult

Ühendusraudtee abitunnel on mõeldud lisavõimsuse loomiseks Hamburgi transpordisõlmes. S-Bahni liikluse ümberpaigutamine tunnelisse võimaldaks laiendada maapealset ühendustoru neljarajaliseks. See võimaldaks piirkondlikel ja kaugrongidel tõhusamalt sõita. 2023. aasta märtsis läbi viidud teostatavusuuringus uuriti viit erinevat tunnelitrassi ja tuvastati kaks soovitatavat varianti: keskmine ja lõunaliin, kusjuures ühendus peajaama ja Altonaga jäi kõikides variantides samaks. Praegu sõidab iga päev umbes 300 rongi, mis põhjustab marsruudil tohutuid ummikuid, mis tõenäoliselt suurenevad lähiaastatel koos Saksamaa kella tõusuga.

Tunneliprojekti eelised on paljulubavad. Parem ühendus kohaliku ja kaugtranspordiga ei too Hamburgi elanikele mitte ainult lühemaid reisiaegu, vaid ka täiendavaid ühendusi metropolide ja väiksemate linnadega. See on eriti aktuaalne linnaelanike jaoks, sest neil on oodata lühemaid ooteaegu ja paremaid linnasiseseid transpordiühendusi.

Infrastruktuuripoliitika kriitika

Olukord on toonud sündmuskohale ka CDU. Parlamendifraktsiooni juht Dennis Thering avaldas teravat kriitikat planeerimise seiskumise suhtes ja kirjeldas seda kui puna-rohelise senati taristupoliitika sümptomit. Nõuded Hamburgi olemasolevale transpordistruktuurile on nüüd kõrgemad kui kunagi varem, registreeritud on reisijate arvu pidev kasv. Üle 280 miljoni reisija igal aastal ja 750 000 reisijat päevas, Hamburgi S-Bahn on kohaliku ühistranspordi asendamatu osa.

Uue Hamburg-Altona kaug- ja regionaalraudteejaama ehitustööd Diebsteichis algasid 2021. aasta juulis, kuid vastuvõtuala ehitusplaanid on edasi lükatud. Kasutuselevõtt peaks nüüd toimuma 2029. aasta lõpus ehk kaks aastat hiljem kui algselt planeeritud. Kiiresti on vaja selget kutsehariduse ja -koolituse tegevuskava, et linnatranspordi ühendusi veelgi parandada.

Hamburgi ühendav raudtee abitunnel on endiselt keskne probleem, kuid see jääb praegu ootele. Linnal ja liiklejatel on viimane aeg asjad liikuma panna.