Hamburgi krundiaiad: kodanikud võitlevad U5 ehitusmeetmete vastu!

Hamburgi krundiaiad: kodanikud võitlevad U5 ehitusmeetmete vastu!

Hamburgi linnapargis toimub palju: siin võitleb kodanikualgatus "Stand up Winterhude" väärtuslike aedade eelseisva kadumise vastu. Rühm kutsub tugeva häälega üles neid rohelisi oaase säilitama, samas kui Hochbahn AG kavatseb ala kasutada uue U5 metrooliini jaoks. Kuidas NDR teatati, et Borgwegi peatus ehitatakse otse maatüki aedadele. Seejärel plaanib linn nendele aladele luua korterid ja uue haljasala – see plaan puudutab paljusid krundiaednikke.

Otse Goldbeki kanali ääres, kuhu krundiaednikud on oma värviliste kruntidega elama asunud, on juba 23 aeda klassifitseeritud lammutamiseks valmis olevateks. Mõjutatud pole mitte ainult algatust juhtiv Peter Hartkopp, vaid ka Jan Daniel Hinzmann, kes on oma aeda aastaid oodanud ja kasutab seda koos poegadega regulaarselt. Eriti kahetsusväärne on olukord noore Carl Freudendahli jaoks, kes võib samuti oma aiast ilma jääda 11-aastaselt. Emotsionaalne mõju on suur, muu hulgas seetõttu, et maatüki aiad mängivad linnapildis olulist rolli paljude loomaliikide, näiteks mardikate ja lindude taandumispaigana. Valju KONVENTSIOON Aedaed on linnakeskkonnas väga väärtuslikud.

Peen joon

Linna plaanid näevad ette, et lammutustööd algavad juba 2026. aastal. Väljapääs näib olevat silme ees, kuid võimaliku asenduskoha asukoht jääb ebaselgeks. Kui linn vihjab aedade ümberpaigutamisele, siis kodanikualgatus on skeptiline: kompromissi, mis pakuks krundiaednikele samaväärset pinda, pole silmapiiril. Hartkopp soovitab krundiaedade kaitseks laiendada ehitusplatsi 400 meetri võrra. Siiani on pühendunud aednikud kodanikualgatuseks kogunud üle 1600 allkirja, mis tõi kaasa planeerimise ajutise pausi kuni detsembri keskpaigani. RTL Nord teatatud.

Arutelu eraldiseisvate aedade säilitamise üle pole oluline ainult kohalikul tasandil. See peegeldab suuremat üleriigilist probleemi, kuna paljudes linnades on üleskutsed rohkemate elamispindade järele muutumas valjemaks. Kuid väikesed alad ei paku ruumi mitte ainult põllukultuuride kasvatamiseks, vaid ka sotsiaalseteks kohtumisteks ja looduslikuks põlluharimiseks, mille järele on praegu suurem nõudlus kui kunagi varem. Aednike eesmärk kasvatada oma tarbeks mahepõllumajanduslikult toodetud toiduaineid rõhutab nende aedade tähtsust linnakeskkonnas.

Kursi seadmine tulevikuks

Jällegi KONVENTSIOON soovitab, oleks mõttekas kasutada äripindasid eelkõige elamuehituseks, mitte ohustada eraldiseisvate aedade väärtuslikku elamispinda. Looduslähedane aiandus võib osutuda tugevaks argumendiks võitluses aedade säilitamise eest. Aednikud loodavad, et kodanikualgatuse surve ja kogutud hääled kannavad vilja ning linn mõtleb oma plaanid ümber. Tulemuse loomine, mis vastab nii elamispinna vajadustele kui ka rohelise linna säilimisele – see on väljakutse, millega tuleb nüüd hakkama saada.