Hamburg kuumapalavikus: 2025. aasta esimene kuumahoiatus!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Siit saate teada, kuidas Hamburg selle aasta esimesele kuumahoiatusele reageerib ning milliseid tervise- ja ohutusmeetmeid võetakse.

Erfahren Sie, wie Hamburg auf die erste Hitzewarnung des Jahres reagiert und welche Maßnahmen für Gesundheit und Sicherheit ergriffen werden.
Siit saate teada, kuidas Hamburg selle aasta esimesele kuumahoiatusele reageerib ning milliseid tervise- ja ohutusmeetmeid võetakse.

Hamburg kuumapalavikus: 2025. aasta esimene kuumahoiatus!

Aeg on kätte jõudnud: 22. juunil 2025 andis Saksa ilmateenistus (DWD) Hamburgi jaoks välja esimese ametliku kuumahoiatuse. Kuni 34 kraadini küündivate temperatuuridega ei maksa hansalinnas suve alahinnata. Üle 32 kraadi hoiatatakse ekstreemse kuumuse eest, üle 38 kraadi aga ekstreemse kuumuse eest. See on eriti murettekitav, kuna Saksamaal sureb igal aastal äärmusliku kuumuse tõttu umbes 3000 inimest, peamiselt vanureid ja lapsi. DWD soovitab päikese käes viibida, juua palju vedelikku ja hoolitseda oma tervise eest. Selle ilmaga suureneb oluliselt päikesepistete ja nahapõletuste oht.

Hamburgi linn on reageerinud kuumusele ja pakub veebis praktilist lahedate kohtade kaarti. Sellel kaardil on kujutatud varjulisi kohti, konditsioneeriga hooneid ja suplusveekogusid, kus Hamburgi elanikud ja turistid saavad end jahutada. Sellel on ka teave joogiveejaamade ning veeautomaatidega tualettruumide ja kohvikute kohta. Tõusvate temperatuuridega on linna oodata kuuma suve ja praegu pole vihma näha. Hamburgi sotsiaalametid kavatsevad elanikkonna paremaks kaitsmiseks laiendada kuumadel päevadel saadaoleva teabe valikut.

Fookuses on terviseriskid

Kõrge temperatuur ei kujuta endast ainult päikesepõletuse ohtu, vaid võib põhjustada ka tõsiseid terviseprobleeme. Temperatuuril üle 26 kraadi Celsiuse järgi peab inimkeha aktiivselt kuumaga võitlema ning suureneb infarkti, insuldi ja muude hädade oht. See puudutab eriti vanemaid ja haigeid inimesi, hoiatab Robert Kochi instituut (RKI). Rahvusvahelised uurimismudelid näitavad, et Saksamaad mõjutavad kuumusega seotud surmad üha enam, mis seab meile tohutuid terviseprobleeme.

Ka globaalne soojenemine on viimase 100 aasta jooksul oma osa võtnud: maailma keskmine temperatuur on tõusnud umbes 1 kraadi võrra, mis põhjustab üha enam ekstreemseid ilmastikunähtusi. Väiksemad ja vaesemad riigid saavad suurema löögi kui tööstusriigid, mida peetakse suure CO2-heite peamiseks põhjuseks. Saksamaal on aastatel 2000–2019 äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärjel hukkunud üle 10 700 inimese ning majanduslik kahju ulatub ligikaudu 3,53 miljardi euroni aastas. Prosieben teatatud.

Kliimamuutustega kohanemine

Käimasolevat globaalset soojenemist ei saa enam eitada. Viimastel aastatel oleme üha sagedamini kogenud kuumalaineid, millel on suur mõju inimeste igapäevaelule. Tulemuseks pole mitte ainult terviseprobleemid, vaid ka sotsiaalsed väljakutsed. Kliimakindla lähenemisviisiga püüab Saksamaa tulevaste muutustega paremini kohaneda. ND-GAIN riikide indeks hindab seda ja näitab, et Saksamaa on hästi ette valmistatud, samas kui paljud riigid Aafrikas ja mujal vajavad kliimamuutuste tagajärgedega toimetulekuks toetust.

DWD-d ja Hamburgi linna kutsutakse üles jätkama kodanike teavitamist ohtudest ja teavitama kehtivatest meetmetest. Teadlikkus kõrge temperatuuriga kaasnevatest ohtudest suureneb ning kõigil palutakse enda ja ümbritsevate eest hoolt kanda. Olgu siis linnapargis või Elbe randades – püsige kursis ja kursis!